Kasulik info

KORSTNA KÕRGUS

 

Korstnapits peab ulatuma katusepinnast või muude ehitusosade suhtes nii kõrgele, et oleks tagatud küllaldane tuleohutus ja tõmme. Parema tõmbe tagamiseks on kasulik korsten paigutada võimalikult harja lähedale.

Tuleohutusnõuded näevad ette, et korsten peab ulatuma vähemalt 800 mm üle katusepinna või ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 800 mm kõrgemal asuva punkti ja räästa püstasendis katuse kõrgeima koha kõrgusel asuvat punkti.

KORSTNA LADUMINE JA SEGUD

 

Tavatingimustes on liimsegude kasutamise puhul soovituslikuks minimaalseks temperatuuriks +5°C, miinuskraadidega tuleb segule paigaldamisel lisada tsementsegudele mõeldud, spetsiaalset külmalisandit. Külmalisandit on lubatud lisada vaid plokkidele mõeldud liimsegule.

 

TONA keraamilise suitsulõõri liimsegu minimaalne paigaldustemperatuur on +5°C.

KÜTTEKOLLETE LÕÕRIGA ÜHENDAMINE

 

Ühte suitsulõõri on lubatud ühendada korraga kaks küttekollet, seda tingimusel, et mõlemad kolded asuvad samal korrusel ja kolletes kasutatav küttematerjal on sama. Tulekollete ühenduste vahe peab olema minimaalselt 600 mm ning mõlemad kolded vajavad eraldi siibrit (paigaldatakse tulekolde ja korstna vahele). Ühte suitsulõõri ühendatud küttekoldeid ei ole lubatud samaaegselt kütta.

 

Erandina tuleb välja tuua kütteseadmed nagu saunakerised jms., mille puhul väljundgaaside temperatuur on üle 400°C. Sellised kolded tuleb alati ühendada eraldi suitsulõõri.

PÕLEMISEL TEKKIVAD TEMPERATUURID

 

  • Puidu ja kivisöe puhul on korstnasse paisatavate gaaside temperatuur vahemikus 150-400 C˚.

  • Gaasi-, õli- ja pelletikatelde puhul on temperatuur üldjuhul 100-250 C˚ juures.

  • Erandiks on kondensaadi gaasikatlad, mille puhul korstnasse paisatavate gaaside temperatuur on 30-100 C˚.

 

SAUN, KERIS, KORSTEN

 

Saunakerisest väljuvate gaaside temperatuur on üle 400 °C, see on ka põhjuseks, miks kerisele nähakse alati ette eraldi suitsulõõr.

VIHMAMÜTS, KORSTNAMANTEL JA TIHENDUSKOMLEKT

 

Vihmamüts ja korstnamantelpikendavad korstnapitsi eluiga ja on kaitseks ilmastikuolude eest.
Tihenduskomplekt koosneb liigendusliistust ja tihenduslindist, komplekt kindlustab, et korstna läbiviik katusest oleks korrektselt vormistatud ja vettpidav.

KORSTNA MÄRGISTUS

 

  • Korstna märgistus: T 600 N1 D 3 G(30) T temperatuuriklass; näitab milline on selle korstna nominaalne töötemperatuur. Antud näites on see kuni 600 C˚.

  • N1 rõhuklass; alarõhu korsten D kondensaadikindluse klass

  • D tähistab kuivades ja W märgades tingimustes töötavaid korstnaid.
    3 korrosioonikindluse klass, mis näitab ära võimalikud kütusetüübid. Võimalikud on kolm erinevat klassi. Klass 3 hõlmab kõiki kütusetüüpe – gaasi, vedelikke, puitu, kivisütt ja turvast.

  • G tahmapõlengu kindluse klass. G märgistus tähendab, et korsten on tahmapõlemiskindel. (30) märgib ära korstna välisseina minimaalse kauguse põlevmaterjalist millimeetrites, et tagada tuleohutus. Antud näite puhul on see 30 mm.

 

MILLIST MÜÜRISEGU TULEKS KASUTADA KORSTNA LADUMISEL?

 

Korstna ladumiseks on pakkuda erinevaid müürisegusid, kuid TONA korstnasegu puhul on tegemist järele proovitud lahendusega, mida saame omalt poolt soovitada. Tona korstnasegude ja originaaltoodetega on võimalik lihtsam moodulkorsten paigaldada ühe päevaga.

TRANSPORT

 

Kaubale on võimalik järgi tulla ise meie logistikakeskusesse, mis asub Pärnumaal, Audru vallas, Tööstuspargi tee 6 või saadame kauba otse Sinu objektile. Enamik korstnaid transpordime tagaluukautoga, kuid võimalik on tellida ka kraanaga mahalaadimine. Kaup jõuab valitud objektile 2-3 tööpäeva jooksul peale tellimuse kinnitamist.

KORSTNA HOOLDAMINE

 

Enne iga kütteperioodi algust tuleks üle kontrollida oma kütteseadmed: ahjud, pliidid, kerised, kaminad, korstnad ja katlad. Hooldamata korstnatest ning hooletust küttekolde kasutamisest saab alguse enamik tulekahjusid. Hooldatud korsten tagab ka säästlikuma kütmise. Teine ja kõige olulisem on turvalisus, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas.

 

Põhilised punktid, mida kütmise juures meeles pidada:

 

  • Kütteseadme hooldamise käigus tasub alati puhastada ka korsten.

  • Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.

  • Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.

  • Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20-40 %.

  • Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 %.

  • Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Siibri varem sulgemine on ohtlik, see võib põhjustada tervisele kahjulike mürgigaaside levikut (CO) eluruumidesse.

 

Korstnapühkimise juhendi leiate siit.

 

Tuleohutusalast infot ja lisalugemist leiate Päästeameti kodulehelt www.rescue.ee

 

Kasuta alati kvalifitseeritud korstnapühkija teenust. Peale tööde teostamist küsi korstnapühkijalt akti, mille allkirjastavad mõlemad pooled. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Kutsetunnistustega korstnapühkijad leiate Kutsekoja veebilehelt.